Otsustasin siis jätkata oma blogi...
Teekond tagasi Austraaliasse, täpsemalt Sydneysse.
Lendude ja viisa organiseerimine
Jõudsime rõõmsalt Eestisse ja paari päeva pärast lendas Raido juba minema Rootsi poole. Mina aga peale oma pere külastamist , jõudsin käia ära Madeiral- puhata ja end erialaselt veidikene koolitada. Tagasi koju jõudes puhanuna, oli vaja palju toimetusi teha. Aktivist nagu ma olen võtan alati kõik asjad omale korraga siis on ju ägedam rahmeldada. Korraga tuli korteris Vannitoa- ja magamistoa remont, viisataotlus , lennupiletite päring ja tööl käimine. Ja ühe olulise otsuse sai ka vastu võetud peale omajagu üksiolekut. Raidoga sai ühiselt vastu võetud otsus minna lahku sõpradena. Käime eri radu.
Viisataotlus läks libedalt, koheselt saabus teade vajaminevast kopsupildist. Sai see siis kenasti ära tehtud. Ja järgmine päev oli saabunud Email, mis kinnitas, et olen saanud teise aasta viisa. Ja nii lihtsalt see käiski, ei pidanudki mingit lisa paberimajandust ajama. Koheselt kui sain viisa positiivse vastuse saatsin aga meili oma reisieksperdi konsultandile .... Palusin tal välja uurida lennupileteid detsembri lõpuks Sydneysse. Andiski neli erinevat varjanti ja valisin omale sobivaima hinna. Ja kinnitasin oma ostu kesklinnas büroos maksmas käies. Ja austraalia pangakonto muudkui kahaneb.....
Ehitajad ka soovisid vahepeal oma osa... Magamistoa remondi võtsin ise käsile :D Tapeetida aitas õde Reine ... Tänud sulle ;) Terve novembrikuu oli mu korteris paras segadus. Vähemalt sai palju asju ära tehtud :)
Aeg lendas jõulud tulid hirmus kiiresti... Koos jõuludega teadsin ka, et lennukuupäev läheneb. Vaikselt pakkisin juba kohvrit.
Eestis jõudis imeline jõulutunne tekkida, koos kauni paksu koheva lumega.
Jõudis kätte kuupäev 28 Detsember. Raido oli nii armas ja lubas mu isiklikult lennujaama viia. (et kindel olla et ma ikka ära lähen :D)
Hommik ,äratus, auto stardivalmis ja teekond Riiga võis alata. Teepeal söövitasin veel mällu kaunid loodusvaated eestimaa talvest :D
Jõudsime ilusti Riia lennujaama ja sai seal Lidoski kõht täis söödud ja "See you next time Raido".
Asusin läbi turvakontrolli murevabalt ja jäin oma lendu ootama. Vahepeal suutsin muidugi oma nutitelefonis välja lugeda kohutavaid uudiseid Airasia lennukist. Kerge ärevus tekkis.
Aga lend Ataturki, Istanbuli möödus murevabalt. Sain oma pagasi siis kätte ja asusin vaiksemas nurgas seda kahe kohvri vahel laotama. Juba oli palav :D Kuna lennuni oli pea kuus tundi aega chillisin seal lennujaamas rahulikult. Kuna istekohad olid hõivatud siis sättisin end kohvri peale posti najal filmi vaatama läpakast. Peaks ära mainima et Türgis ei saa vist kuskil nii käia et kohalike meeste komplimente ei sajaks (isegi vett ostes). Need jõllitamised olid kohati päris ebamugavad. No kas pole siis enne näinud üksi reisivat euroopa naist? ... :D
Lõpuks avati check in China Southern lennule Urumqisse. Oh seda jama mis seal toimus. Hiinlased on ikka omamoodi tegelased. Neile reeglid ei kehti ilmselt. Või on nad lihtsalt nii lollid ja ei oska silte lugeda. Selles järjekorras kus oleks pidanud olema ükshaaval inimesed , mitte grupid- seisid nemad kambakesi koos, 10 pisikest hiinlast arvasid, et nad on koos üks inimene. Ma tundsin et ma oleks nagu ikka totaalselt vales kohas. Ümber minu lennule regristreerunud olid kõik hiinlased.
Oh seda tormamist seal. Nad ikka tõesti kardavad, et nad jäetakse lennukilt maha kui nad ei trügi.
Kuna lennujaamas tihe liiklus parkis mu lennuk eemal , nii et pidi bussiga lennule minema. Taas oli hirmus trügimine hiinlaste poolt bussi. Ja bussist välja lennuki peale :D Ühe austraalia neiuga arutasime ka seda veidrust, mis seal toimus et nagu päriselt v :D Kahjuks rohkem ma seda tüdrukut ei näinud.
Öine lend oli sai tsipa und proovitud. Päev otsa sai Urumqis oldud. Seal olid kohalikud töötajad üle mõistuse...... Käisin oma broneeringu paberiga uurimas, et millisesse counterisse ja millal minema pean. Informatsioonilaua töötaja saatis mind siis miski 18-24 vms. Läksin siis järjekorda seisma mis oli üpris pikk. Ootasin oma aja ära ja siis teatas nei mull lauas et oi mis sa nii vara siin teed, tule kahe tunni pärast tagasi. Ma mõtlesin et kuidas inimesed mind siis üldse siia ootama saadavad kui teavad et minu lennu regristreerimine alles kahe tunni pärast. On ikka Idikad .... Jõudsin siis pinkide peale kus oli räpane kuna lennujaamas oli restorani ehitus. ooteala oli väga väike ja suhteliselt rahvastatud. Proovisin veidi magada. Aga Hiinlased on nii ebaviisakad et seda ei saa ju lubada. peavad seal kõrval karjuma, matsutades rosinaid sööma ja nätsu paugutama.Väga suur vaheon sees kahel mandril.
Sain Urumqis lennukil ja asusin teele Guanganzhu poole. Jõudsin sinna hilisel tunnil ja otsisin siis transfer ala. kuna enamus tundus seal suletud siis läks tükk aega et leida õige koht. Kuna mu järgmise lennuni oli rohkem kui 7 tundi aega on china southernil selleks puhuks pakutud ööbimiskoht. Leidsin siis ka selle õige värava, kus pidin üle poole tunni ootama kuna kisavad ja kraaklevad hiinlased ei saanud taas mõhkugi aru.
Lõpuks toimetas logisev bussike meid lennujaamast eemale samas mitte kaugele hotelli. Hiinlased taas kambakesi hotelli receptionisse ja kisavad seal. Kuna olin väga väsinud ja närvis asusin ka protesteerima et kurat mul on ainult 3 tundi antud magamiseks, mida teie siin röögite. Palun andke mu tuba ja ma kaon vaikselt. Sain lõpuks tuppa ja sain terve toa üksinda...ilma hiinlasteta :D see oli luksus :D Suure üleväsimusega voodis pikutades und siiski ei tulnud ...Need paganama hiinlased ka karjusid seal hotelli koridoris midagi pidevalt. Kas tõesti neile inimestele kombeid ei õpetata üldse.
Hommikul sain enne lennule minekut siis kasutada dušši, hambaharja ja hambapastat :D. ja pesin oma ainsa seljas oleva särgi kärmelt puhtaks kuivatades seda 31 kraadi peale pandud konditsioneeri all ja ventika peal. :D hea tunne oli vahelduseks jälle puhas ja ilma higihaisuta olla. Hotelli fujaees anti kerge hommikusöögipakike: kaks mini saia ja miski magus piimajook ning lunchboxi apelsin.
(eriti mini) Lennukile minnes saatsin Billile sõnumi et jõuan umbes üheksa ajal õhtul. Võib immigratsiooni ja tolliga aega minna. Lennukis sai filme vaadatud ja lennukitoitu söödud....(ei olnud just gurmee toit ) :D
Ja jõudsingi kohale :D Meeldiv, kodune, tuttav lennujaam ja tuttavad pildid seintel :)
Immigratsioonil oli omajagu ootamist kuna töötas vaid kaks lauda kus templeid löödi :D aga korraga oli maandunud 3 lennukitäit inimesi :D
Pagas käes ja saigi välja asuda. Vaatasin otsivalt ringi ja nägingi tuttavat nägu. Bill oli isiklikult mulle järgi tulnud. Ja saingi siis autoga oma ajutisse elamisse :DLillepoodi. Juba tänavalt ning pimedas oli vaade vägev. Pood on imekaunis ja stiilne. Joanne sõitis ka mööda ja peatus kui nägi meid väljas :D Emotsioonid olid kõrgel :D Sai siis tuppa tuldud ja oma kohvrid nurka visatud. Pehme voodi ootas :)
Seee ya!!!! .....
Aastavahetusest kirjutan varsti :D
