Kiired ajad või siis vähene huvi kirjutamise vastu....Ehk siis üle pika aja pisike post... :D

Hei hooo

Lubasin oma puhkusest kirjutada, kui nüüd eelmise postituse üle vaatasin.

Niisiis Puhkus ... Aga ...
Aga täpselt üks päev enne puhkust oli kihluspidu. Mis oli väga suur nagu perekond Rizoselt võikski arvata, ega nende standard madal ei ole.  Kihlusid siis Terry ja Joanne. Pidu toimus Centennial parklandis ja puudu polnud suurejoonelised lilleseaded. Eestlane võiks lihtsalt selle ürituse pulmadega juba sassi ajada.  Andestage kui ma eksin aga laudu oli umbes 15 ja igal ühel oli natuke teisest erinev lauaseade. Õhtu staar oli hiiglaslik kiik,  mis oli kaetud lilledega ja rippus kusagil ruumi keskel. Seal oli siis võimalik kauneid ja romantilisi pilte teha.  Lisan ka mõne pildi et parem ettekujutus oleks.


Ümbriku laud

Kiik siis altpoolt vaadates
 



Päevakangelased :)

Üldvaade
 

Üritus oli väga kaunis ja meeldejääv. Sain osa Kreeka kultuuri rõõmupeost. Sai ka rahvusmuusika järgi tantsu vihutud. Tagasihoidlikult enne südaööd oli pidu läbi. See oli üks väga positiivne üritus selle perekonna poolt ja soe tunne oli. Ma olen ülimalt tänulik, et sain seal viibida.


Aga nüüd siis läksin puhkusele. :D
Ees ootas Cairns. Lend esmaspäeva hommikul. Eelmise õhtu peo kraadid alles sees oli vaja lennule asuda. Proovisin, mis ma proovisin magada ei saanud :D . Enne keskpäeva olin kohal.
Vastu võttis soe troopiline õhk. Kuigi ilm oli pisut pilves ja kastis väikse vihmasabinaga. Lennujaamast sai takso võetud ja hotelli asutud. Reisikorraldaja lubatud kuiv season polnud veel siiski päriselt alanud ja sain tünga ...:D  Aga õnneks polnud seal linnas kunagi külm . isegi vihmaga oli mõnus soe. Nii seal siis oli vaheldumisi natuke piilus päikest ,mille peagi kerge vihmasadu ära peitis. Cairns on selline mõnus väike linnake, kus miski liiga kaugel pole. Jalutuskäigu kaugusel on kõik olemas. tegemist oli aktiivse puhkusega :D Juba järgmine päev olin bussis ja sõitsin jõe peale kus sai siis kummipaati ronitud ja üks korralik river raft ette võetud. Tegemist oli Tully riveriga ja actionit seal jätkus. Tulemuseks võib õelda, et kuivaks ei jäänud ükski koht. Väga lõbus päev oli ja soovitan kõigile kes  Cairnsi satuvad, et see on üks must do üritus.
Päev edasi taas olin bussis. Seekord oli suund vihmametsa enne, mida sai ka Port Douglase loomaaias käidud. Seal olid kõik vahvad austraalia loomad ja ka lisaks loomi teisteltki mandritelt. Papagoid , maod, vallabid, kängurud, koaalad, ja siis üks suur ja hirmuäratav lind, kes on eluohtlik.  Ei ma ei räägi emust,  ta on suurem kui emu. Cassowary on selle linnu nimi. Ja isaslind on valmis kõigeks et oma järeltulijaid kaitsta. Ja huvitav fakt selle linnu kohta on just see , et siin peres on isasloom, see kes järeltulijad üles kasvatab, emasloom on ammu seitsme tuule poole jalga lasknud ja ilmselt juba ka uued lapsed teinud.
Aga edasi sai siis maailma vanimasse vihmametsa mindud, kus puud olid üle 11000 aasta vanad. Seal sai sellist asja harrastatud nagu jungle surfing. Tegemist oli siis trossidega mis olid puude külge pandud ja siis laskusid seal puult puule. A'la nagu seikluspark ainult et tegemist oli vihmametsaga ja ümbruses olid igivanad puud ja taimed. Laskudes võisid jälgida noort 1000 aastast sõnajalga, mis oli beebi :D Õhk oli mõnusalt värske ja kopsud sai seda puhast õhku täis tõmmatud. :D Kuna aga enamuse ajast pidi bussis veetma tegi giid/bussijuht selle sõidu huvitavaks. Ja jutustas selle paiga ajaloost . Sain targemaks nii Aborigeenidest kui ka Captain Cookist. Kokkuvõtvalt oli huvitav ja hariv päev.
Kolmas päev sai siis bucket listi suure rasvase risti märkida. Ees ootas sõit Great Barrier reefile.
Sai reefil snorgeldatud nii, et paha hakkab :D Nähtud sai igasugu huvitavaid kalu ja koralle.

Viimased päevad sai siis logeletud, shopatud ja niisama linnas jalutatud. Kahjuks ilmataat otsustas iga päev et ilma vihmata ikka ei saa ja nii oli igapäev sisustatud vahelduva duššiga.

Vot nii saigi puhkusest ära kirjutatud:D  lisatud ka mõni pilt.
See ya!

Sündmuste rohke Mai ja Juuni....

Hei Hooo....

Viimasest postitusest on möödunud kuu ja peale veel mõni nädal. See tähendab, et on midagi taas kirjutada. 

No muidugi.... Kas kõik ikka teavad et emadepäev oli 10 Mai .... Kui ei siis nüüd on vist hilja minna emale seda head emadepäeva soovima. Aga lilli võib emale ikka viia;) ei pea selleks emadepäev olema, et ema rõõmustada ;) 

Ühesõnaga kiire kiire oli see nädal minujaoks.  Taaskord palju palju lilli tuli ette valmistada. Aga kuna meie kõige kiirem kimbuvalmistaja Katrina oli oma värske beebi Georgiga kodus siis tema see aasta lilli ei teinud. Seda rohkem tööd oli meil. Aga abiks oli uus töötaja,  kes tema asemele võetud Josie.  Josie on väga osav florist (ta pole küll nii kiire kui Katriina kuid tema tehtud seaded on imelised). Tema teine töökoht on firmas Affair with George, Sydney üks kuulsamaid pulmafloristikaga tegelev poode. Teda üksi poodi ei saa jätta kuna nimelt ta ei kuule ja ka kõne on seega häiritud aga seaded on seda kaunimad, mis ta teinud on. Nädal möödus kiirelt ja tegevusrohkelt. Meie töökas  tiim. Ja suurepärane väljapanek 10 mai hommikul kell 5:)

Kella neljaks oli plats puhtaks müüdud ;)

Peale emadepäeva sai natuke rahulikumalt võetud. Rannailmad said läbi ja käes on sügis.

Ilmad on jahedad ja vihmased. Toad muutuvad niiskeks ja jahedaks.  Järjest käisid lillepoe töötajad puhkusel. Esmalt Helen  kes läks Fidji saarele nädalaks. Kahjuks ei õnnestunud tal seal palju sooja saada,  kuna ebatavaliselt külm olevat olnud. Peale seda käisid Maria ja Bill koos Port Douglases puhkamas. Siis natuke aega sai normaalses tempos tööd teha. 

Sydneys aga toimus Vivid festival. Mis nägi siis välja nii, et majadel olid erinevat värvi laservalgustid suunatud. Lisaks oli linnas erinevaid tehnilisi uuslahendusi. Kus nägid ja katsusid oma käega.  Värvidemängud ja laserjoonistused koos helilahendustega.

( isver kui keeruline oli neid sõnu praegu siia kirjutada.. .üldse ei tulnud eestikeelsed väljendid meelde :D :D) 

Järgmises postituses kirjutan siis ka oma puhkusest....

See YA!

Long time ... no time... :D

Hellouu!

Kirjutamine on veidi tahaplaanile jäänud, aga no mis siin ikka nii väga muutunud on. Töö kodu töö....

Väike sündmus mis väärib ära märkimist siiski toimus.  Nimelt olen edukalt üle elanud oma esimese ämbliku hammustuse. Hammustada sain 19 veebruar. Juhtus see siis tööl olles. Olin parasjagu hoovis lõikasin mõnda magnoolia oksa, et lõikerohelist kimpudes kasutada. Ja sealt magnoolia võra seest see väike must välejalg tuligi. Tegi amps mu käele ja lasi kiiresti varvast. Seega pikka juttu ja tutvust meil ei olnud. Aga valu tekitas see tegelane koheselt. käsi läks paiste ja punaseks, hammustuse koha peal oli selline tunne nagu kaks nõela torgiks vahetpidamata. Tormasin siis sisse ja ütlesin et nüüd sain hammustada ega siin pikka mõtlemist polnud parem karta kui pärast kahetseda Joanne viis mu haiglasse erakorralise meditsiini osakonda. Täitsin mingeid paberid kirjeldasin juhtunut ja siis pandi mind ootele. vahepeal isegi anti jääkott et hammustust maha rahustada. Enesetunne polnud just parim aga no elasin. Ootasin seal ukse taga pea kolm tundi. Lõpuks pääsesin järgmisse ruumi edasi kus sanitar mulle valuvaigistit andis ja edasi tohtri härra poole suunas. Arst siis mõõtis mu temperatuuri südamelöögid ja kuulas kopse. Näidud olid kombes.  Lubati kodusele ravile :D
Päris  mitu nädalat oli see hammustuse koht punane ja sügelev.

midagi punast.....

Vahepeal sai ka loomaaias ära käidud. Väga tore päev oli. päike paistis ja kõik sulelised,karvased ja soomused said üle vaadatud.

Ja siis ühel päeval sai lõpuks Summer Bays käidud;D   Ookei koha nimi on päriselt Palm Beach aga kõik teavad ju kuulsat seriaali kodus ja võõrsil . Koht oli kaunis aint ilm kiskus sombuseks. täpselt õigel ajal sai lõuna paus tehtud.... suur äike ja padukas käis üle. Ja pärast jäi sadu vaikseks siis sai poolsaart edasi avastada. 

Kiire ülevaade toimunule

Tere taas.... siin maal:D

Veebruar ongi juba kiirelt läbi saanud ja alanud juba Märts. Austraalias on sellega seoses siin pool suvi ametlikult läbi ... See muidugi ei tähenda, et sooja pole. On ikka ja palju :D Muidugi on palju vihma ka tulnud :D  Aga päevavalguse aeg hakkab lühenema-  varahommikud on  suhteliselt pimedad ja õhtupoole hakkab kergelt varem pimedaks minema.

Sõbrapäevast siis ka veidi juttu :)
 Eks see oli üks kiire nädal . Päevad läksid lennates ja iga õhtu tundsid et 24 tundi ööpäevas  on liiga vähe. Ettevalmistusi oli vaja teha palju. Juhtus ebameeldiv äpardus, mis oleks maksnud tavalistel tingimustel töökoha. Kolmapäevasel päeval oli suur matus algusega kell 9 Roseberry linnaosas mis on poest u poole tunni autosõidu kaugusel olenevalt siis teel olevatest ummikutest võib ka kauem minna. Pidin olema tööl kella kaheksaks, kuna asju oli palju tellitud ja pidi minema kahe autoga kirikusse neid viima. On kolmapäeva hommik kell on 7.50 ja mina avan voodis oma silmad ja ehmatusega vaatan kella. See pole võimalik ju- või siiski on.... Enesele teadaolevalt oli mul äratus pandud kella poole seitsmeks hommikul, et kenasti oleksin kell 8 tööl. Ei tea mis selle äratusega juhtus aga mina seda ei kuulnud. Ma ei tea kas see helises või mitte aga mina õigel ajal ei ärganud. Võibolla olin üleväsinud ja nii sügavas unes, et ei kuulnudki. Kes seda enam teab. Olin siis minutitega riides ja valmis minema ning tuiskasin majast välja rongijaama poole. Vaatasin et rongiga jõuaksin tööle heal juhul poole üheksaks. Saatsin igaks juhuks ka vabandava sõnumi et jõuan poole tunni pärast. Olin vaevu sõnumi ära saatnud kui sain vihase kõne et kus ma olen et kas ma ei tea et tähtis matus on ja et ma pean kohe sõitma hakkama et matusele õigeks ajaks jõuda. Rääkisin mis juhtus, ega see Billi maha ei rahustanud aga küll käskis ta mul takso võtta. Seda tegingi, Ja isegi taksoga olin kohal poole üheksast. Liiklus oli väga halb. Poodi sisse astudes sain Marialt kuulda päris karmid sõnad, kus lausus ,et kui poleks valentinipäeva nädal oleks ta mu päevapealt lahti lasknud. Nüüd aga mine kiiresti autosse ja sõida kirikusse  et Bill juba läks.
Jõudsingi täpselt kella üheksaks kiriku juurde kus Bill mind juba ootas. Imestasin et rahvast pole ja ta kuidagi rahulikum oli. Sain teada, et mul vist on ikka päästeingel usinalt vaeva näinud :D Kuna Kesklinna tunnelis oli suur ummik seoses avariiga ja seega lükati matuseid tunni võrra edasi. Sättisime pärjad ja seaded kenasti kirikusse ära ja siis Bill rääkis mulle mis täna hommikul oli toimunud ja miks nad kõik nii endast väljas olid. Helen kes on teine töötaja casual positsioonil oli teinud need pärjad aga ta polnud oasisel lasknud piisavalt vett täis tõmmata. Lilled ja lõikeroheline oli enamuses hommikul surnud. Kui nad hommiku poodi avama läksid ja pärgi kontrollisid said nad shoki. Enamik lilledest oli vaja asendada ja napilt jõudsid asjad õigeks ajaks autosse ja siis ei ilmunud mina ka veel õigeks ajaks. On ikka jube päev kui nii mõelda.  Bill üritas mind siis maha rahustada, kuna olin ise eneses nii pettunud ja enda peale pahane, et kuidas ma küll sisse magasin. Ütles mulle et siin ei ole midagi isiklikku lihtsalt meeletult pingeline nädal on ja siis veel sellised juhtumised poes, et kõigil on närvid pingul.  Tagasiteel peatusime kohvikus, kus ostis ta mulle kohvi, et saaksin normaalsesse olekusse tagasi. Tulid ka sõbralikud sõnad et näed ise oled nii närvis aga parkimine õnnestus suurepäraselt :D See pani ka ennast muigama kuna külgbox pole mulle kunagi istunud :D Päeva teises pooles võtsin end kokku ja tegin kõike nii nagu peab.
Päev enne sõbrapäeva ehk siis Reede. Poes oli juba palju sagimist mehed käisid tellimusi esitamas ja nii mõnedki võtsid lilled juba reede õhtul kaasa kuna laupäeval oli hea naist juba hommikul üllatada. Tol õhtul ma koju ei läinudki lõpetasime töö kell 11 ja siis sai taga maja ruumides olla. pesus ära ja magama. Hommikul kell 4.15 ärkasin. Ja kell 5 asusin Poodi avama. Kohe esimesel minutil tuli klient kes viis kaasa suure 140$ väärtusega seade. Ja teine klient järgnes talle 4 minuti pärast. :D nii et enne kui Joanne jõudis oli mul juba 200$ teenitud :D Avasime siis kenasti poe vaatasime et väljapanek oleks uhke ja rikkalik. Vaheldumisi hakkas ka kliente järjest rohkem käima.  Kiirelt tegin hommikul ka lähedal olevasse kohvikusse deliveri. Kui tagasi jõudsin käis poes elu juba täistuuridel. Tegelesin klientidega käisin korra Maria kodus külmikuid tühjendamas kuna kimpe oli vähemaks jäänud ja tühjad kohad olid poes. ja siis edasi klientidega  kuni kolme neljani päeval kuni Maria mind kutsus et ma pean sööma ka nüüd et las teised võtavad üle. Tegin kiired ampsud ja sahmerdasin edasi.  Kella kuue paiku oli juba veidi kergem siis sai natuke rahulikumalt võtta ning kell pool seitse tuli korra uuesti kiire moment ja peale seda oli juba lihtne :D Pood oli üpris lagedaks jäänud. Kõik suured karud olid kadunud paljud suured seaded ja ka roosikarbid olid läinud. Keskmise suurusega kimpe polnud palju jäänud ja samuti ka odavad kimbud olid otsakorral. Külmkapiski mahtus vabalt liikuma kuna kõik tooted olid sealt välja viidud. Võib õelda et müük oli edukas :) Koju sain kella kaheksaks:)
Pühapäev käisin veel riismeid müümas :D Ja järgnesid kaks vaba päeva :) Need olid magusad. Sain lõpuks isegi randa ja kerge jumegi peale :)


Nüüd on enamvähem rahulikum olnud ja selline normaaltempo olnud. Vabad päevad on olnud osad kahjuks sellised sombused.
Teades et esmaspäeval ei pea varahommikuks tööle minema käisin pühapäeval koos korterikaaslasega peol. Vaatasin live esinemist Ciara poolt. Täitsa kobe tibi :D Ja Klubi kus ta esines oli ka viisakas.Rahvast oli palju ja enamuses tundusid kohalikud. Päkkereid seal peol ei olnud. Vb see on tingitud pileti hinnast mis oli 30$ . Jook maksis ka 12 $ pisike klaasike , kus enamus on jää :D Koju hakkasime liikuma ööbussiga kella poole kolmest ja kodus olime vist tunnike hiljem. Minu sõitu koju elavdasid kallid õelapsed, kes minuga facebookis vestlesid :) Nii ei tundunudki see sõit nii pikk.   Ja igatsen teid ikka kaa juba :)

Eile sai veidi ringi trippida avastasin botaanika aia, kus ma millegipärast eelmine aasta ei käinud....
Sai sealt natuke kiiremalt läbi käidud kui oleksin soovinud aga see on tasuta ja nüüd tean kus see on . Kui aja saan lähen veel sinna uitama :D Lisaks sai käidud erinevatel väikestel rannaaladel Rose bay, Watsons bay ja shark bay. Väga kaunid kohad ja elada oleks seal küll superlux :D Vaated Linnale üle veesoppide kus päike loojus harbour bridge taha õrnalt oli paista ka ooperimaja. Kaunid jahid ja purjekad :D Pilte tegin ka. Kui saan siis panen ülesse kaa midagi.

Telefoniga tegin ka ilusaid pilte aga need on hetkel kõik saanud kahjustada kuna telefonis oli mul taist ostetud mälukaart ja see on vist veitsa katkine.... Kuna pilte arvutisse laadides avastasin, et neid pilte ma ei näe. Kui kunagi need pildid ka korda saan siis olen happy :D Aga sai pilte tehtud ka teise kaameraga nii, et pean need veel aint üle vaatama mis paremini õnnestunud on :D


Aga praguseks siis vist kõik....
Olge mõnusad ja kena kevade ootamist, kes te Eestis ;)

Kuu aega rabamist

Niisiis...

Kirjutamine jäi pooleli aastavahetusest vist jah.
Ärkasin mina siis 31 detsember kell 7 hommikul. Ei tea mis viga oli aga kauem magada ei suutnud. Maria kes juba poodi avas vaatas ka mind imeliku näoga, et misasja ma siin juba nii vara ringi kooserdan. Aga no mis sa teed kui magada ei mõista. Sain siis Marialt auto ja asusin poodi omale süüa ja muid vajalikke tarbeid ostma. Tagasi jõudes vaatasin niisama lillepoes ringi. Vahva oli vaadata kõik oli ju uus. Õppisin endamisi juba kus miskit asub ja nuusutasin lõhnaküünlaid milline neist see hea lõhn oleks, mida meelsasti müüa :D
Lõunapaiku  uurisin teistelt eestlastelt, mis siis täna toimub . Ja Adis lubas lahkelt juba enda poole et saab grilli paika panna jms. Võtsingi siis oma siidrid ja kingituseks toodud shokolaadid ja kommid kaasa ning asusin teele. Nii õelda pidu toimus Kogarah-s.Ilm oli ilus päike paistis soe sai rõdul tsillida ja juttu ajada. Enamus seltskonnast on muidugi vahetunud aga hea meel oli ka vanu tuttavaid nägusid näha ja muljeid vahetada. Tundide möödudes rahvast aina lisandus meie üritusele ja ülekaalus eestlased loomulikult :D Saigi grill tööle pandud muusika käima ja istumine käis täies hoos.
Üheksa kümne paiku hakkas osa rahvast liikuma linna poole . Rongiga cbd-sse ja sealt ülemeeliku seltskonnana silla juurde koos rahvasummaga, kes ka kõik keset tänavat jalutasid. Autodele oli kesklinna liiklus põhitänavatel suletud. Väga lõbus oli :)  Uus aasta tuli minu jaoks silla kõrval suure rahvamassi sees. Aga  Vaade silla ilutulestikule oli võimas. Tegin videosid aga need liiga suured siia laadimiseks

Tagasihoidlik pilt porgandist ja veeklaasist :D

Alates teisest Jaanuarist alustasin tööga. Tunnistan ega see kerge polnud. Uued süsteemid kassas. Palju asju peab  ülima ettevaatlikusega tegema kuna renoveeritud on ja üritab nii ilusa ja uuena kõike ka hoida. Joanne töötas esimese nädala minuga ja siis läks ta oma kauaoodatud puhkusele. Ja mina võtsin üle tema vahetuse kolmeks nädalaks. Vahepeal juhtus ka nii et töötasin 6 päeva nädalas. Ja ka ületundidega.  Poe tagaruumides elades pole nagunii sellist tunnet,  et päris tööst vaba oleksid kui tööpäev läbi on.Ja see üks vaba päev mis vahel oli ikka kooserdasid poes ka ja tegid miskit :D Palju olen juba ka kullereid teinud ja lilli inimestele koju viinud. Ka seda sai vabal päeval tehtud pisikese tasu eest. Kuskile Sydneys jõudnud pole . Rannaski vaid korra käidud ja seda siis kui päike enam ei võta. Seega ka nahk alles jumetu. Tihtipeale ikka nii et kui minul vaba päev siis ilm on selline et randa minna ei tasu. Siis kui tööl olen, on imeilusad rannailmad... Tuttav tunne eks :D

Peale kolme nädalat otsustasin kolida. Olen taas Hurstville korteris, kus vahetunud kõik elanikud ja ka tuba seekord teine. Samas mugav kuna kõik asjad on teada kuidas toimivad ja ka poed on lähedal. 

Vahepeal jõudis mu läptop käia garantii remondis kolm nädalat . Puuteplaat lihtsalt lakkas töötamast. Nüüd siis on arvuti tagasi ja saab kirjutada. Kuigi miski programmi konflikt on tal jätkuvalt sees . Eks siis vaatab kaua ta seekord vastu peab. Garantii on mul neli aastat nii et aega veel küllaga :D 

Telefoni eelmise suutsin ka süüa ostmas käies mööda kivipõrandat visata nii, et ekraanil värvid lakkasid korralikult töötamast ja äärmine riba muutus üldse valgeks. Parajalt uimaseks muutus ka . Käisin ja ostsin siis omal uue telefoni ka. :D

Nii ma siis istun siin oma vabal päeval rõdul oodates, et pilved tavapiirilt kaoksid et saaks randa minna. Lootus sureb viimansena. Järgmine  nädal on sõbrapäev ja seda juba laupäeval siis. Ärge unustage oma Kallitele inimestele meelde tuletada kui olulised nad teile on. Minu jaoks tähendab see nädal siin aga rasket rabamist. 

Cheers ja päikest teile sinna !:D

Way back :D Ehk siis siin ma jälle pakkisin oma asjad ja asusin teele.....

   Otsustasin siis jätkata oma blogi...

Teekond tagasi Austraaliasse, täpsemalt Sydneysse.

Lendude ja viisa organiseerimine

Jõudsime rõõmsalt Eestisse ja paari päeva pärast lendas Raido juba minema Rootsi poole. Mina aga peale oma pere külastamist , jõudsin käia ära Madeiral- puhata ja end erialaselt veidikene koolitada. Tagasi koju jõudes puhanuna, oli vaja palju toimetusi teha.  Aktivist nagu ma olen võtan alati kõik asjad omale korraga siis on ju ägedam rahmeldada. Korraga tuli korteris Vannitoa- ja magamistoa remont, viisataotlus , lennupiletite päring ja tööl käimine. Ja ühe olulise otsuse sai ka vastu võetud peale omajagu üksiolekut. Raidoga sai ühiselt vastu võetud otsus minna lahku sõpradena. Käime eri radu. 

 Viisataotlus läks libedalt, koheselt saabus teade vajaminevast kopsupildist. Sai see siis kenasti ära tehtud. Ja järgmine päev oli saabunud Email,  mis kinnitas, et olen saanud teise aasta viisa.  Ja nii lihtsalt see käiski, ei pidanudki mingit lisa paberimajandust ajama. Koheselt kui sain viisa positiivse vastuse saatsin aga meili oma reisieksperdi konsultandile .... Palusin tal välja uurida lennupileteid  detsembri lõpuks  Sydneysse.  Andiski neli erinevat varjanti ja valisin omale sobivaima hinna. Ja kinnitasin oma ostu kesklinnas büroos maksmas käies. Ja austraalia pangakonto muudkui kahaneb..... 

Ehitajad ka soovisid vahepeal oma osa...  Magamistoa remondi võtsin ise käsile :D Tapeetida aitas õde Reine ... Tänud sulle ;)  Terve novembrikuu oli mu korteris paras segadus. Vähemalt sai palju asju ära tehtud :)

 Aeg lendas jõulud tulid hirmus kiiresti... Koos jõuludega teadsin ka, et lennukuupäev läheneb. Vaikselt pakkisin juba kohvrit.

 Eestis jõudis imeline jõulutunne tekkida, koos kauni paksu koheva lumega. 

Jõudis kätte kuupäev 28 Detsember. Raido oli nii armas ja lubas mu isiklikult lennujaama viia. (et kindel olla et ma ikka ära lähen :D) 

 Hommik ,äratus, auto stardivalmis ja teekond Riiga võis alata. Teepeal söövitasin veel mällu kaunid loodusvaated eestimaa talvest :D

Jõudsime ilusti Riia lennujaama ja sai seal Lidoski kõht täis söödud ja "See you next time Raido".

Asusin läbi turvakontrolli murevabalt ja jäin oma lendu ootama. Vahepeal suutsin muidugi oma nutitelefonis välja lugeda kohutavaid uudiseid Airasia lennukist.  Kerge ärevus tekkis.

Aga lend Ataturki, Istanbuli möödus murevabalt.  Sain oma pagasi siis kätte ja asusin vaiksemas nurgas seda kahe kohvri vahel laotama. Juba oli palav :D Kuna lennuni oli pea kuus tundi aega chillisin seal lennujaamas rahulikult. Kuna istekohad olid hõivatud siis sättisin end kohvri peale posti najal filmi vaatama läpakast. Peaks ära mainima et Türgis ei saa vist kuskil nii käia et kohalike  meeste komplimente ei sajaks (isegi vett ostes). Need jõllitamised olid kohati päris ebamugavad.  No kas pole siis enne näinud üksi reisivat euroopa naist? ... :D 

Lõpuks avati check in China Southern lennule Urumqisse. Oh seda jama mis seal toimus. Hiinlased on ikka omamoodi tegelased. Neile reeglid ei kehti ilmselt. Või on nad lihtsalt nii lollid ja ei oska silte lugeda. Selles järjekorras kus oleks pidanud olema ükshaaval inimesed , mitte grupid-  seisid nemad kambakesi koos, 10 pisikest hiinlast arvasid, et nad on koos üks inimene. Ma tundsin et ma oleks nagu ikka totaalselt vales kohas. Ümber minu lennule regristreerunud olid kõik hiinlased. 

Oh seda tormamist seal. Nad ikka tõesti kardavad, et nad jäetakse lennukilt maha kui nad ei trügi.

Kuna lennujaamas tihe liiklus parkis mu lennuk eemal , nii et pidi bussiga lennule minema. Taas oli hirmus trügimine hiinlaste poolt bussi. Ja bussist välja lennuki peale :D Ühe austraalia neiuga arutasime ka seda veidrust, mis seal toimus et nagu päriselt v :D Kahjuks rohkem ma seda tüdrukut ei näinud. 

Öine lend oli sai tsipa und proovitud. Päev otsa sai Urumqis oldud. Seal olid kohalikud töötajad üle mõistuse...... Käisin oma broneeringu paberiga uurimas, et millisesse counterisse  ja millal minema pean. Informatsioonilaua töötaja saatis mind siis miski 18-24  vms. Läksin siis järjekorda seisma mis oli üpris pikk. Ootasin oma aja ära ja siis teatas nei  mull lauas et oi mis sa nii vara siin teed, tule kahe tunni pärast tagasi. Ma mõtlesin et kuidas inimesed mind siis üldse siia  ootama saadavad kui teavad et minu lennu regristreerimine alles kahe tunni pärast. On ikka Idikad .... Jõudsin siis pinkide peale kus oli räpane kuna lennujaamas oli restorani ehitus. ooteala oli väga väike ja suhteliselt rahvastatud. Proovisin veidi magada. Aga Hiinlased on nii ebaviisakad et seda ei saa ju lubada. peavad seal kõrval karjuma, matsutades rosinaid sööma  ja nätsu paugutama.Väga suur vaheon  sees kahel mandril.

 Sain Urumqis lennukil ja asusin teele Guanganzhu poole. Jõudsin sinna hilisel tunnil ja otsisin siis transfer ala. kuna enamus tundus seal suletud siis läks tükk aega et leida õige koht.  Kuna mu järgmise lennuni oli rohkem kui 7 tundi aega on china southernil selleks puhuks pakutud ööbimiskoht. Leidsin siis ka selle õige värava, kus pidin üle poole tunni ootama kuna kisavad ja kraaklevad hiinlased ei saanud taas mõhkugi aru. 

Lõpuks toimetas logisev bussike meid lennujaamast eemale samas mitte kaugele hotelli. Hiinlased taas kambakesi hotelli receptionisse ja kisavad seal. Kuna olin väga väsinud ja närvis asusin ka protesteerima et kurat mul on ainult 3 tundi antud magamiseks, mida teie siin röögite. Palun andke mu tuba ja ma kaon vaikselt. Sain lõpuks tuppa ja sain terve toa üksinda...ilma hiinlasteta :D see oli luksus :D  Suure üleväsimusega voodis pikutades und siiski ei tulnud ...Need paganama hiinlased ka karjusid seal hotelli koridoris midagi pidevalt. Kas tõesti neile inimestele kombeid ei õpetata üldse.

 Hommikul sain enne lennule minekut siis kasutada dušši, hambaharja ja hambapastat :D. ja pesin oma ainsa seljas oleva särgi kärmelt puhtaks kuivatades seda 31 kraadi peale pandud konditsioneeri all ja  ventika peal. :D hea tunne oli vahelduseks jälle puhas ja ilma higihaisuta olla. Hotelli fujaees anti kerge hommikusöögipakike: kaks mini saia ja miski magus piimajook ning lunchboxi apelsin.

 (eriti mini) Lennukile minnes saatsin Billile sõnumi et jõuan umbes üheksa ajal õhtul. Võib immigratsiooni ja tolliga aega minna. Lennukis sai filme vaadatud ja lennukitoitu söödud....(ei olnud just gurmee toit ) :D 

Ja jõudsingi kohale :D Meeldiv, kodune, tuttav lennujaam ja tuttavad pildid seintel :) 

Immigratsioonil oli omajagu ootamist kuna töötas vaid kaks lauda kus templeid löödi :D aga korraga oli maandunud 3 lennukitäit inimesi :D

Pagas käes ja saigi välja asuda. Vaatasin otsivalt ringi ja nägingi tuttavat nägu. Bill oli isiklikult mulle järgi tulnud. Ja saingi siis autoga oma ajutisse elamisse :DLillepoodi. Juba tänavalt  ning pimedas oli vaade vägev. Pood on imekaunis ja stiilne. Joanne sõitis ka mööda ja peatus kui nägi meid väljas :D Emotsioonid olid kõrgel :D Sai siis tuppa tuldud ja oma kohvrid nurka visatud. Pehme voodi ootas :)

Seee ya!!!! .....

Aastavahetusest kirjutan varsti :D

Pildid Vol 2

Siit jätkub pildimaterjal
;)

Windy Harbour

Salmon Beach Windy Harbour

Salmon Beach

Salmon Beach

Oli kunagi selle puu otsas  vaatetorn ....enam pole...

Ei näkkand

Supervisori kutsikas..õudsalt armas tegelane oli ;)

Meie trupp Casuarinas

Udune hommik apelsini farmis

 

Kord kahe nädala jooksul lastakse poodi bussiga...

Minu redised :D

Minu  peenrad

Vabal ajal väike Blackjack

My Baby ...my precious....Minu kullakallis...

Tuulelipp :D

Apelsiniväljad

Tonnideviisi praaki

Siis kui mul igav oli ja tegin mida armastan....

Nunnud totud...

Kati sai omale sünnipäevaks praktilise kimbu..sidrunid ja mandariinid....

Kook Katile apelsinidega

Kook Katile shokolaadiga

Järjekord Eesti toitudele....

Papagoi grill

Kõige väsinumad loomad keda ma tean 

Creepy mets....sürrr

Kahe kivi rand...:D

Elvin oma leidu näitamas

Esimese suure rühma lahkumine...kõik kirjutavad memuaare...

meile jäeti kiri....

Kodumaa tunne...

Nektariinide õied

Virsikute õitsemisele jäime hiljaks

Põldude kaupa õisi :D

Lupiinid minu sünnipäeval

Minu sünna

Sõbrapilt õdedega

See oli üks ütlemata hea söök :D

Kõik pildile kes julgevad...ja kook sai lahti lõigatud

Varud ..igapäevane seis :D

Ainsana võtsin päikest..teistel olevat külm olnud...Aru ma ei saa kuidas külm meil eestis ju normaalne rannailm +23

Marco eputab :D

Loojang hakkab looma

Ja taas varbad liivas...

Pinnacles...sellised imelikud kivid keset liiva